Võlakirjad, mis ühtlasi on üks kõige stabiilsem varaklass, võib anda vihjeid, mis suunas on majandus liikumas. Kuna võlakirjad on oma olemuselt ja ülesehituselt stabiilsed ja pikema perspektiiviga investeeringud, siis need investorid, kes kauplevad või investeerivad selle varaklassiga, peavad hindama olukorda kaugema väljavaatega kui muidu.
Lihtsamas kõneviisis öelduna on võlakirjad laenulepingud investorite ja laenusaajate vahel (näiteks valitsused ja ettevõtted), kus laenu eest makstakse intressi, ettemääratud perioodi jooksul. Võlakirjal on 3 tähtsat komponenti. Nendeks on võlakirja hind (nimiväärtus), tootlusmäär (intress) ja tähtaeg. Mida lühem on võlakirja periood, seda väiksem on ka tootlus, sest see omab endas väiksemat riski investorile. Kui investor tahab anda laenu näiteks 30. aastaks, siis soovib ta ka omakorda suuremat tootlust, sest laenuperiood tõstab tema investeeringu riski.
Indikatsioon majanduse jahtumisele
Nagu eelnevalt sai mainitud, siis võlakirjadel on kehtivusperiood ja sellest lähtuvalt on neil ka erinevad tootlikused. Kui majandus on tugev ja kasvutrendis, siis võlakirjade tootlikuse kõver kasvab nagu iga teine, vasakult alt nurgast, suunaga üles paremale. See indikeerib, et lühema perioodiga võlakirjad pakuvad väiksemat tootlikust ja pikemad suuremat tootlikust.
Mure, aga tekib siis, kui lühema perioodiga võlakirjad hakkavad pakkuma suuremat tootlikust kui pikema perioodiga võlakirjad, mis pöörab eelnevalt mainitud kõvera teistpidi. Ehk see enam ei kasva, vaid langeb.
Enne, kui hakkan rääkima, kuidas mõjutab võlakirja tootlikust selle hind ja miks see langema peaks, siis võiks mainida, et võlakirjade tootlikused on majanduslangust ette ennustanud 22 korral 28-st olukorrast, alates 1900. aastast. Käesoleval hetkel on tootlikusekõver juba mõned pöörded teinud ja investorite tähelepanu ka mitmel korral pälvinud, mis on tõstatanud majanduslanguse küsimuse. Siiski, ei tasuks kohe tormata enda positsioone sulgema, vaid pigem tõsta tähelepanu majandustegevustele ja valmis olla võimalikuks languseks – kuidas siis keegi individuaalselt selleks valmistub.
Mis siis mõjutab võlakirja tootlikust? Kõige lihtsam vastus on selle nimiväärtus ehk võlakirja hind. Ja võlakirja hinda mõjutavad omakorda mitmed muud tegurid, aga kõige peamisena viimasel ajal suurt kõneainet saanud intressimäärad. Aga tulles tagasi võlakirja tootlikuse juurde, siis seal on puhas matemaatiline tehe. Kui võlakirja nimiväärtus on näiteks €1000, mis maksab €100 tootlikust, siis tuleks jagada tootlikuse summa nimiväärtusega. Ehk sellise näite puhul 100/1000 = 0.1 ehk 10% on tootlikusemäär.
Kuna võlakirjad on kaubeldavad finantsvarad, siis saab neid osta ja müüa kallimalt või odavamalt, mis siis muudab ka tootlikuse protsenti. Kui eelnevalt näitena toodud €1000 võlakiri ostetakse ära hoopis €800 euro eest, siis tema uus tootlikusemäär on (100/800 = 0.125) on 0.12%. Ja lähtudes pakkumise ja nõudluse loogikast, siis mida väiksem on nõudlus, seda odavam on ka võlakirja hind, mis omakorda tõstab tootlikusemäära. Kui aga nõudlus kasvab, siis tõuseb ka võlakirja hind ja tootlikusemäär väheneb. See olukord võib tekkida, kui majandusolukord kehveneb ja investorid otsivad turvalisi varasid, kus enda kapitali hoida.
Intressimäärad ja võlakirjad
Kui riigi Keskpank tõstab intressimäärasid, siis seda kõrgemat tootlikust ootavad ka võlakirja investorid, sest võlad ju kallinevad. Madal nõudlus viib võlakirja hinna madalale ja tootlikusmäära kõrgemale, seniks kuni tootlikuse protsent muutub taas atraktiivseks. Samuti, uute intressimäärade valguses, hakatakse pakkuma ka kõrgema tootlikusega uusi võlakirju, mis muudab vanemad võlakirjad mitte nii kasumlikuks.
Kui majanduslik väljavaade ei ole hea ja investorid tunnetavad, et majandus hakkab jahtuma või langema, siis võib tekkida võlakirjade tootlikuses pöördeline moment. Lühema perioodi võlakirjade eest hakatakse soovima veelgi suuremat tootlikust, kuna investeeringu risk on lähiajal nüüd suurem, kui võrrelda seda pikema perioodiliste võlakirjadega.
Tulles tagasi blogi pealkirja juurde, kus võlakirjad on varasemalt olnud tugevad majanduslanguse indikaatorid, siis tasub ka mõelda, et maailm on dünaamiline ja kunagi ei ole muutujad samad, mistõttu on tulem ka erinev. Siiski, lähtudes ajaloost tuleks tähelepanu ja valmidus võtta, juhul kui antud indikatsioon peaks vett pidama. Lõppude lõpuks ei soovi keegi, et tema vara lihtsalt vaikselt hääbub.
Tähelepanu! Käesolev informatsioon on puhtalt informatiivne ja ei ole seotud kuidagi finantsteenuse või soovituste osutamisega. Enne tehingute tegemist pidage nõu oma börsimaakleri või finantsnõustajaga.