Seekordses blogis mõtlesime ette võtta küsimuse, mis paljud meist on kindlasti endalt küsinud. Miks tanklas püsib kütuse hind sama, kui maailmaturu toornafta hind on juba langustrendis. Kõrgeid kütusehindasid ei soovi keegi, eriti kui tõus on järsk ja muud sissetulekuallikad niivõrd kiiresti ei kasva, et leevendada suurt hinnatõusu. Mis siis paneb hinda nii kiiresti kasvama?
Nagu teame, siis mingi toote või teenuse hind sõltub pakkumise ja nõudluse tasakaalust. Kui pakkumise ülekaal on suurem kui nõudlus, siis hinnad kipuvad langema ja kui olukord on vastupidi, siis hinnad hoopis tõusevad. Nüüd kui pakkumise ja nõudluse loogika on ümaralt seletatud, siis selle võib võtta ka aluseks tänase blogi teemale.
Sõda, Covid-19, tarnekriis ja kõrge inflatsioon
Olukorrad, mis hetkel maailmamajandust kurnavad, ei ole lihtsad. Kui keegi teab veel hullemat kombinatsiooni, mida majandus taluda võiks, siis võib sellest meile märku anda, aga need olukorrad ühel ajal on üheks suurimaks põhjuseks, miks maailmaturu nafta hind selliselt kasvas.
Ühelt poolt piirab tarneraskus pakkumist, mis tõstab kütusehinda puhtalt sellepärast, et mida vähem on kütust tanklates, seda kallimalt seda müüakse. Kes siis müüb odavalt seda, mida on vähe. Teiselt poolt, tänu Ukraina ja Venemaa sõjale ei ole toornafta kättesaadavus enam nii hea, kus riigid täitsa keelduvad Venemaa naftat võtmast. See omakorda tõstab hinda samuti, kuna keegi ei tea, kuna ja mis mahus seda uuesti tarnida saaks. Ja kas üldse. Tänu sõjale hakatakse ka looma uusi võimalusi ja lahendusi, kuid see kõik võtab aega. Iga päev, kus majandus ja maailm ikka edasi liigub, kasutatakse kütust igal pool.
Kuna pakkumine on igati raskendatud ja nõudlus on kasvamas, sest samal ajal hakkab maailm ka väljuma Covid-19 tulnud piirangutest. Küll, aga on siiski oht, et uus Covid-19 variant seda väljumist taas piirama hakkab, mistõttu ka maailmaturu naftahind on väga muutlik. Keegi ei taha kallist kütust endale tarnida, sest väiksema nõudluse tõttu ei saa teenida kasumit, mis on iga ettevõtluse eesmärk. Mis toobki mind selle juurde, miks tanklates kütusehind nii järsult ei lange, kui langeb see börsil.
Üks asi viib teiseni
Kui nafta ettevõtted ostavad kallimalt kütust, siis loogiliselt peaksid nad seda ka kallimalt müüma. Aga mis saab siis, kui hinda ei suudeta tarbijale edasi anda? Ehk klient, kes enda autot tangib, valib mingi muu viisi kuidas liigelda, sest kütus on niivõrd kallis? See tähendab, et kütusefirmad peavad leppima ajutise kahjumiga või väga väikese kasumimarginaaliga.
Kui nüüd maailmaturu kütusehind peaks järsult langema, näiteks kardetakse, et uus Covid-19 laine võib nõudlust aeglustada, siis jaeklient saab seda mõju tunda alles mõne aja pärast. Kuna eelnev väiksem kasumimarginaal või üldse kahjum on tarvis tasa teha, siis hinnad jaekliendile tanklas ei kõigu nii järsult kui seda teeb hind börsil.
Kindlasti ei saa siin välistada seda, et kütusefirmad ei kasuta olukorda enda heaks ära hoides kõrgemaid hindasid kauem kui peaks, aga samas, kui nõudluse on jätkuv, siis ei lange ka hind nii kiirelt. Seega, kokkuvõtvalt võib öelda, et iga ettevõtte tahab teenida kasumit, kus ka varem saadud kahjum on tarvis tasa teha.
Tähelepanu! Käesolev informatsioon on puhtalt informatiivne ja ei ole seotud kuidagi finantsteenuse või soovituste osutamisega. Enne tehingute tegemist pidage nõu oma börsimaakleri või finantsnõustajaga.